X Lembit Olli mälestusturniir
Uusküla, 4.-5. september 2010. a.
[Esilehele] [Juhend] [Registreerunud] [Tulemused] Tervitussõnad [Lembit Ollist] [Varasemad võitjad]
Tervitussõnad 2009
Tere tulemast Uuskülla, IX Lembit Olli mälestusturniirile!

Tänan teid kõiki, et austate oma osavõtuga IX Lembit Olli mälestusturniirist meie varalahkunud suurmeistri mälestust. Osavõtjate kiire kasv seab korraldajate ette terve rea probleeme, kuid rõõmustab südant teadmisega, et te pole unustanud meie suurt maletajat. Soovin teile kõigile pingelist võistlust ja huvitavaid partiisid.

Valdek Murd,
Lembit Olli mälestusturniiri peakorraldaja




Tervitussõnad 2008
Tere tulemast Uuskülla, VIII Lembit Olli mälestusturniirile!

Maletajaid on ikka ja õigusega peetud tubaste alade esindajateks, kuid eks värskest õhust ja kaunist loodusest, oskavad ka nemad lugu pidada. Ligi nelikümmend aastat tagasi avastasid Ida-Virumaa maletajad, et sellises imekenas kohas nagu Alajõe, saab pärast pingelist malepartiid, väsinud vaimu värskendada suplusega Peipsi järves, jõuprooviga võrkpalliplatsil või jalutuskäiguga marja- ja seenerohketes järveäärsetes metsades. Nii said alguse igasuvised Alajõe maleturniirid, millede tuntus levis kiiresti ka väljaspool Eestit. Läbi aegade lõid turniiridel kaasa malemaailma tuntud tegijad: Boriss Gulko, Juri Balašov, Lev Psahhis, Aleksander Kotšijev. Aastal 1978 ilmus esimest korda vanade turniirilõvide hulka nooruke, sümpaatne Lembit Oll, kellel aastaid oli vaid 12. Kuigi esimene nii tugevakoosseisuline turniir ei toonud väga ohtralt punkte turniiritabelisse, ei jäänud kellelegi kahtlust, et poisis on „midagi“. Möödusid aastad, Lembitu ees avanesid üha uute turniiride uksed, kuid ikka leidis ta aega, et kaasa lüüa ka Alajõel.
Jõudis kätte päev, kui Alajõe maleturniiril tehti viimane käik malelaual, kui anti välja viimane väljateenitud autasu. Jäid ainult kaunid mälestused, et igal suvel olime 2 nädalat Gens una Sumus ja soojad tänusõnad Tõnu Uustalule, Karl Uulaidile ja Ilmar Piirsalule, kes lahke pererahvana olid meid aastaid võõrustanud.
Vana arm ei pidavat roostetama ja nii kohtusime pärast seitsmeaastast vaheaega uuesti, seekord küll veidi lõuna pool – Uuskülas, et jätkata turniiride traditsiooni ning mälestada vahepeal meie hulgast lahkunud suurmeister Lembit Olli. Seitsme aasta jooksul on turniiril mänginud Lembitu treenerid Iivo Nei ja Elon Varik, tuntud naismaletajad Tatjana Fomina ja Monika Tsõganova, Ida-Viru parimad maletajad, külalised teistest linnadest ning rohkearvuliselt meie andekaid noormaletajaid, kelle hulgas on kindlasti tulevasi malemeistreid.

Valdek Murd,
Lembit Olli mälestusturniiri peakorraldaja




Tervitussõnad 2007
Lembit Olli tähelend algas Peipsi äärest

Aasta 1978, traditsioonilisele Alajõe suveturniirile on kogunenud Ida-Virumaa tugevamad maletajad, tuntud meistreid Tallinnast ja väljastpoolt Eestit. Osalejate hulgas on ka uustulnuk – tore lokkispäine mustajuukseline noormees, kel aastaid vaid kaksteist ning kes oma väikese kasvu tõttu tundub veel nooremana. Küllap arvas nii mõnigi vana turniirihunt, et vähemalt üks punkt on kergelt taskus – ei saa ju ometi see poisike osutada suurt vastupanu. Õige pea selgus, et sellelt noormehelt ei saa kergelt midagi, vastupidi, väike tähelepanematus ja malelaual on seis, millest väljarabelemine ei ole sugugi lihtne. See oli Lembit Olli esimene suurt tähelepanu äratanud malevõistlus.

Noore Lembitu maleande avastajaks oli Rein Kiristaja, vaikne ja tõsine töörügaja Eesti males, kes on kogu elu ustavalt malejumalannat teeninud. Lembitu edasine maleline areng toimus ühe Eesti andekama noortetreeneri Elon Variku käe all, kes igapäevast leiba teenis energeetikuna, kuid põhitöö kõrvalt suutis pea igal aastal anda ka mõne Eesti paremate hulka kuuluva noormaletaja.

1980. aastal siirdus Lembit õppima ja maletama Tallinna, kus tingimused teadagi lahedamad. Edu malelaual tuli talle näiliselt kergelt. Juba 15aastaselt, nooremana kui keegi enne või pärast, tuli ta Eesti meistriks. Edukate turniiride vahele tuli ka lahjemaid päevi, tuntavaid tagasilööke. Kuidas need mõjusid alles kujunevale isiksusele, kellele male oli kõik, võib ainult oletada. Ränga tööga suutis Lembit oma ebaõnnestumistest üle olla, võita rahvusvahelisi turniire, viia oma Elo 2650ni.
Lembitule ei olnud males vähetähtsaid partiisid. Mäletan üht rivimale võistlust Sillamäel, kus ühel vastastest õnnestus viigistada. Paari päeva pärast tänaval juhuslikult kohtudes luges Lembit mulle peast ette selle partii põhjaliku analüüsi, mis pidi kinnitama, et teatud hetkeni oli võit siiski olemas. Samasugune maksimalist oli Lembit kõiges.
Kui males kehtivad kindlad reeglid, millest kõrvale hiilida on võimatu, ja seetõttu on variantide ettearvestamine lihtsam, siis elus on kõik hulga keerulisem ja pettumused tihti suuremad kui ausalt kaotatud malepartiis. Lembit on öelnud: “Mõtlen ka elu keerdkäike liiga kaugele. Otsin kõikjalt seoseid ja jõuan sageli tupikusse.” Kas ei olnud seda kõike liiga palju ka Lembitu fenomenaalse mälu jaoks?

Suurem osa Lembitu malelisest tegevusest möödus väljaspool Ida-Virumaad, kuid alati lõi ta hea meelega kaasa ka maakonna üritustel. 1996. aastal toimunud Kohtla-Järve 50. aastapäevale pühendatud malematšil Kohla-Järve kõigi aegade koondise ja ülejäänud Eesti koondise vahel, oli ta kohe valmis mängima Kohtla-Järve esimesel laual, esitamata mingeid lisatingimusi.

Ka kodukant ei ole oma kuulsat poega unustanud. Igal aastal antakse Kultuurkapitali toel välja Lembit Olli nimelist stipendiumi Ida-Virumaa parematele noormaletajatele. Lisaks Ida-Virumaa spordiliidu poolt Olli auks korraldatavale suvelõpuvõistlusele korraldab maleklubi Diagonaal 2005. aastast alates kevaditi Lembit Olli sünnipäeva paiku suurmeistri nimelist kiirmaleturniiri.

Seitsmendat korda oleme kogunenud siia Uuskülla, et mälestada suurt maletajat ja jätkata omaaegset Alajõe turniiride traditsiooni, kus Lembit Oll mängis aastate jooksul hulga suurepäraseid partiisid. Tänan kõiki turniiri toetajaid ning soovin kõigile osalejatele pingelist võistlust ja toredaid loomingulisi tulemusi.

Valdek Murd,
Lembit Olli mälestusturniiri peakorraldaja